...on selline maal. No see on üks suuremaid, mis ma teinud olen (mhh, ei mäleta praegu peast suurust... 70x100 äkki), ja üks väheseid, mis oli algusest peale mõeldud spetsiaalselt mulle endale. Seda on isegi soovitud mult ära osta, aga ehkki pakkumine oli ahvatlev, otsustasin erandkorras keelduda. Ma kogu aeg mõtlen, et mul endal ei ole üldse enda loomingut kodus, kõike teen ainult äraandmiseks ja teiste jaoks. Nii et mul oli endaga kokkulepe, et nüüd teen midagi ilusat iseendale. See on tegelt juba aastal 2014 tehtud.
Miks just selline pilt? Sest kunagi põhikoolis ma kirjutasin koos oma pinginaabriga raamatuid - no selliseid väikseid lühikesi, et mõtlesime ise loo välja ja joonistasime pildid juurde. Täiega lahe oli ja me olime nende pärast üle kooli tuntud. Teiste klasside lapsed käisid ka neid laenutamas jms. Kui juba veidi suuremad olime (ma ei mäletagi, ehk käisime juba gümnaasiumis), siis tuli mõte teha raamat kahest väikesest tüdrukust, kes elavad looduslähedast elu keset metsa, eemal igasugusest ühiskonnast, ja nende eest hoolitseb vana tark naine - Metsamoor. Me ei jõudnud seda raamatut lõpuni kirjutada, kuid rääkisime ja fantaseerisime sellest väga palju ja mõte sellest oli mulle väga südamelähedane. Ka aastaid hiljem. Kaks pisikest tüdrukut turvalisel õnnelikul lapsepõlvemaal oma armsa memme hoole all, rikkumata, süütud ja puhtad, mängimas koduaias, metsas ja heinamaadel - see kõik sümboliseeris mulle kodu. Nende elule mõeldes tekib alati nii soe tunne südamesse. Seetõttu sai ka maal pealkirjaks "Kodu" (see käis ka ühel näitusel ja selle jaoks oli pealkirja vaja).
No comments:
Post a Comment