Etsy pood

Noh, ma siis nüüd langesin ka sinna lõksu. Avasin eile oma Etsy poe. Enne muidugi uurisin pikalt, kas minu loominguga midagi sarnast seal müüakse, mis hinnaga ja kui edukalt ja otsustasin optimistlikult, et mul võiks lööki olla küll. Sest tundus, et isegi mitte-eriti-suure-kunstiandega inimesed on seal üht koma teist suutnud maha müüa. Ja ma ju ei plaani mingit suurt äri teha, vaid aeg-ajalt lihtsalt mõnest olemas olevast pildist lahti saada.

A noh, nende 14 tunni jooksul, kui pood lahti olnud on, on tervelt 0 inimest seda külastanud ;) Huvitav, kas keegi avastab kunagi mõne mu pildi või ma pean ise mingit hullu promo tegema... ei tea. Vaja uurida seda asja veel.

Pood: https://www.etsy.com/shop/RainStoneCrafts

Tüdruk puu otsas

Niisama. Sest õues on niiiiii ilus praegu, kõik on nii säravroheline ja õitseb.
30 x 30 cm, akrüül, lõuend.

Pulmakingiks

Telliti selline maal, kus oleks peal pruutpaar, kes on ümbritsetud headest ja ilusatest asjadest. Proovisin teha hästi helge, rõõmsa ja värvilise pildi. Mul on mingi teema värvilise taevaga. Värviline taevas teeb alati kõik paremaks :)

 

Njah, seekord olin nii tööhoos, et vahepeal läks meelest eri etappidest pilti teha.

 

 

Elutoa seinal

...on selline maal. No see on üks suuremaid, mis ma teinud olen (mhh, ei mäleta praegu peast suurust... 70x100 äkki), ja üks väheseid, mis oli algusest peale mõeldud spetsiaalselt mulle endale. Seda on isegi soovitud mult ära osta, aga ehkki pakkumine oli ahvatlev, otsustasin erandkorras keelduda. Ma kogu aeg mõtlen, et mul endal ei ole üldse enda loomingut kodus, kõike teen ainult äraandmiseks ja teiste jaoks. Nii et mul oli endaga kokkulepe, et nüüd teen midagi ilusat iseendale. See on tegelt juba aastal 2014 tehtud.

 

 

Miks just selline pilt? Sest kunagi põhikoolis ma kirjutasin koos oma pinginaabriga raamatuid - no selliseid väikseid lühikesi, et mõtlesime ise loo välja ja joonistasime pildid juurde. Täiega lahe oli ja me olime nende pärast üle kooli tuntud. Teiste klasside lapsed käisid ka neid laenutamas jms. Kui juba veidi suuremad olime (ma ei mäletagi, ehk käisime juba gümnaasiumis), siis tuli mõte teha raamat kahest väikesest tüdrukust, kes elavad looduslähedast elu keset metsa, eemal igasugusest ühiskonnast, ja nende eest hoolitseb vana tark naine - Metsamoor. Me ei jõudnud seda raamatut lõpuni kirjutada, kuid rääkisime ja fantaseerisime sellest väga palju ja mõte sellest oli mulle väga südamelähedane. Ka aastaid hiljem. Kaks pisikest tüdrukut turvalisel õnnelikul lapsepõlvemaal oma armsa memme hoole all, rikkumata, süütud ja puhtad, mängimas koduaias, metsas ja heinamaadel - see kõik sümboliseeris mulle kodu. Nende elule mõeldes tekib alati nii soe tunne südamesse. Seetõttu sai ka maal pealkirjaks "Kodu" (see käis ka ühel näitusel ja selle jaoks oli pealkirja vaja).

 

 

Mereteemaline maal

Jälle tellimus. Tellija oli sarnast maali näinud kusagil poes, kuid ostmata jätnud. Siis ta mõtles, et ehk mina saaksin talle midagi sellist kirjelduse järgi joonistada - no ausalt öeldes oli üsna keeruline endale ette kujutada, kuidas täpselt kõik asjad seal paigutuma peaksid, mis pidi paadikuur ja sild olema peavad jne :) Aga lõppkokkuvõttes selgus, et tulemus on originaalile üsna sarnane, jei!

 

 

Tikutopsielevant

Selline väike värviline vildielevant telliti. Algselt pidi olema nii pisike, et mahuks tikutopsi ära, aga kui ma ta kõrvad pea külge kinnitasin, siis ta enam sinna ära ei mahtunud. Aga sellest polnud midagi ja sobis ikka :)

 

 

Uute värvipliiatsite katsetus

Vanad olid kõvad ja tuhmid. Mees tuli maalt koju ja ütles, et kuna ta mulle midagi kaasa osta ei osanud, siis võin endale tema kulul mõne kingituse valida :D Valisin siis muu hulgas uued head pehmed värvipliiatsid.

Kiisud aknal

Tellimus, läheb kingiks tellija Prahas elavale sugulasele. Lõuend, akrüül, 30x40 cm.

Kassid Miu ja Mjauki

Tellimustöö. Mõlemast kiisust paluti teha selline natuke kompromiteeriv pilt, et kumbki end ainsa kompromiteerituna ei tunneks. 30x40 lõuend, nagu ikka. Pange tähele, Mjaukil on kurgu all südamekujuline valge laik!

Miu

Mjauki

7-päevane loominguline challenge

Mind täägiti Facebookis ühes mängus - 7 päeva järjest iga päev tuleb postitada pilt oma loomingust. Ma tegin 6 tintekajoonistust ja ühe värvilise, sest iga päev suuri värvilisi pilte teha ei jõua. Oleks võinud vabalt ka vanu töid postitada, aga uued on põnevamad!

(Küsisin mehelt, mida joonistada. Selline oli tema nägemus :D)

Rebane Salvador

Mu käest telliti 25-30 cm suurune rebane, kellel oleks rõõmus nägu. Niisiis nägin kõvasti vaeva ja tegin ilusa suure naerusuise rebase. Aga kui selle Facebooki pisikeseks uhkustamiseks üles panin, kommenteeris üks sõber hoopis, et mis ajast rebastel Dali vuntsid on. Nii sai rebane endale kena poisslapsenime Salvador. No on ju Salvadori nägu?

Valmimise protsessist ka. Alguses meenutas ta hoopis mingit eksootilist lindu, nt tukaani vms. Tooriku jaoks kasutasin ära palju väikseid villaülejääke.

Põsed pidid ju paksemad olema, siin ma polsterdan neid. Aga vahepeal hakkas ta isegi rohkem linnu moodi olema, nagu suured punnis silmad oleks peas.

Vaikselt hakkab õiget vormi võtma. Esimesed ja siis ka tagumised jalad juba all.

Nüüd, kus õige kuju enam-vähem käes, sai hakata teda õige värviga katma ja viimistlustöid tegema.

Tegelikult lähebki esmase rohmaka tooriku tegemiseks kõige vähem aega ja viimistlemiseks kõige rohkem. Kõigepealt on vaja ta üleni oranži villa õhukese kihiga katta. Selle käigus selgub, et osad kohad on tihedamad, osad lõdvemad. Lõdvemad kohad vajuvad viltides rohkem sisse, tekivad lohud ja muhud, villa on vaja mõnda kohta juurde panna ja samal ajal rebast aina tihedamaks ja kõvemaks viltida. Ja lõpuks kõik veel õhema, hästi ühtlase ja pehmete servadega villakihiga katta, et pealmine pind ilus sile ja korrektne jääks. See kõik võttis nii palju aega ja vaeva, et ma vahepeal isegi pilte ei jõudnud teha.

Tooriku tegin valmis ühel õhtul nädala sees, terve pühapäev (väikeste puhkepauside ja ühe trenniskäiguga) kulus katmisele-viimistlusele ja pühapäeva õhtuks oli mul valmis selline sabata tegelane. Siis oli kell ka juba üle südaöö, nii et saba jätsin esmaspäevaks.

Esmaspäeva õhtul pärast tööd sai ka saba üsna ruttu tehtud. Ja selline jäi siis lõpptulemus.

Draakonipross

Tellimus, läheb koti külge (taga on haak). Ma väga ei ole tiibadega draakoneid teinud, aga täitsa tore oli neid tiibu teha. Peakski rohkem katsetama hakkama, on põnevam kui neid standardseid loomi teha kogu aeg.

 

 

Pöial-Liisi sugulane

Niisama, ei mingi tellimuse ega eesmärgita joonistatud pilt. Värvid on veits tumedamad ja tuhmimad kui reaalsuses, sest ma ei viitsinud vanemate juurde skännima minna, tegin lambivalgel kaameraga pilti lihtsalt. Mul see tüdrukute joonistamine on südamelähedane ikka.