Lehm

Siin on siis lehm. Lehm on traditsiooniliselt valge, mustade laikudega. Ninaots ja kõrvasisud on roosad. Taga on lõngast saba. Keha, jalgade ja sarvede sees on traat. Lehmal võib olla tagumiku peal üks südamekujuline laik. Lehma sarved on muidu harilikult pruunikat värvi, aga kuna pruun sai lehma tegemise hetkel otsa, sai otsustatud, et sobivad ka hallid.

Rebane

Siinsetel piltidel nähtavad rebased on osutunud ühtedeks populaarsemateks vildiloomadeks.

Rebasel on koonusekujuline keha ja veidi väiksem sama kujuga saba, mille ots on valge. Rebasel on terav koon, mis tipneb suure ümmarguse musta ninaga. Rebasel on suured kolmnurksed seest roosad kõrvad. Tema silmad on vilditud mustast ja valgest villast.

Rebase keha, saba ja jalgade sees on traat ning tema kogupikkus võib ulatuda rohkem kui 15 sentimeetrini (sabast tingitult). Rebaseid teevad mu ustavad viltimisabilised :)

Ükskord, kui oli kiire, tegin ise ka 5 rebast. Välja tulid nad sellised, natuke teistsugused:

Hobune

Vilditud hobust nähes peaks küll iga väikese tüdruku silmad särama lööma. Eriti, kui tegemist on näiteks roosa hobusega. Ka valge hobune näeb väga esinduslik välja.

Hobusel on uhke paks lõngast lakk, mis mõlemal pool mööda kaela alla langeb. Otsmikule jääb veel tukk. Muidugi on hobusel ka lakaga sama värvi kohev lõngast saba.

Hobuse kõrvad on terava tipuga ja kikkis. Jalgade, keha ja kaela sees on ka traat.

Hobuse näol on tegemist ühega kõige suurematest vildiloomadest. Lakk ja saba ja pikad jalad annavad talle kõvasti mahtu juurde.

Kui on üks roosa hobune...

...ja teine valge hobune...

...siis peab ju ometigi olema ka varss...

...nii et kokku tuleb perekond!

Tere!

Elevant

Elevant on kahtlemata üks populaarsemaid vildiloomi laste hulgas. Muidugi on see kõik väga tervitatav, ent tasuks siiski silmas pidada, et elevandi kinkimisel väikesele (alla 3-aastasele) lapsele on ka miinuspool - nimelt pole käsitsi tehtud viltmänguasjad ette nähtud väga intentsiivseks väntsutamiseks ja võivad lõpuks katki minna. Mõistliku kohtlemise korral peab elevant aga aastaid vastu - aeg vaid vanutab ja tugevdab vilti.

Elevandi põhivärviks on enamasti olnud kollane, roosa ja sinine. Elevandil on pikk tugev lont, suured ümmargused kõrvad ja toon-toonis lõngajupist punutud saba. Elevant on lastele selles mõttes ohutu, et teda saab teha täiesti ilma traadita, nii et ta on üleni pehme ja ennast ei saa millegagi torgata. Kõrvasisud on elevandil põhitoonist erinevat värvi ning silmad musta ja valgega.

Elevant on koos londiga 11 cm pikk ja 7 cm kõrge.

Üks elevant

Ja teine elevant

Ning ka kolmas elevant

Siga

Sea näol on meil tegemist väikese roosa ja ümmarguse vildiloomaga. Kuna tal suured väljaulatuvad osad nagu kael ja pikad jalad puuduvad, tema sees traati ei ole. Sea puhul on eriti oluline algne villapall tugevaks ja kõvaks vildiks toksida, et loom ikka vormis püsiks ja ka aja möödudes hea välja näeks.

Seal on üsna suured kolmnurgakujulised kõrvad, mis veidike näo kohale kaarduvad. Tal on väikesed ümarad jalad ja lühike lõngast saba, mis on küll kõvasti tema külge kinnitatud, kuid millest pole siiski soovitatav täie jõuga tirida.

Sea puhul on täheldatud, et tihti kingitakse teda sea-aastal sündinud inimestele. Samuti võib siga käsitleda jõululoomana.

Kaelkirjak

Nendel piltidel on näha vildist kaelkirjak. Kaelkirjak on tavaliselt 12-15 cm kõrge ja 5-6 cm pikk. Kaela ja keha sees on traat, mis võimaldab kaelkirjakut oma äranägemise järgi natuke väänata - mitte liiga palju, kuna sagedasest väänamisest võib traat hapraks muutuda ning katki minna.
Traditsiooniline kaelkirjak on kollast värvi (värvi toon sõltub lähimas käsitööpoes parasjagu müügil olevast villast). Tema keha ja kaela katavad pruunid laigud - harilikult üsna ümmargused ja ühesuurused, kuid võib olla ka teistest veidi suuremaid ja väiksemaid laike.
Lisaks eelmainitule on kaelkirjakul veel roosad põsed ja kõrvasisud. Päriskaelkirjakutel on looduses ka lakk, vildikaelkirjakul seda tehnilistel ja esteetilistel põhjustel ei ole.

Tume kirjak

Hele kirjak